Tormihoiatus vol 2

Täna hommikul oli taevas vaid veidi pilvine ja päike küttis täiega kuni keskpäevani. Siis hakkasid mõned tihedamad pilved ilmuma ja  20 minuti pärast sadas ägedat rahesegust paduvihma. Sellega kaasnes äike, aga mitte selline äike, mis lööb kõrgel taevas veidi lähemal või kaugemal (nagu meil Eestis). Äike lõi puulatvade kõrgusel pea kohal,  välk pimestas silmi ja välgu kõma lõi peaaegu kõrvad lukku. 15 minuti pärast oli etendus läbi. 

Sellele vaatamata toimus järjekordne evakueerimise operatsioon. Kõik samas järjekorras kui eelmisel korral. Veetsime Atlantises paar tundi ja kuna ilm selgines ja midagi hullu ei juhtunud, tulime 'koju' tagasi. Peab tunnistama, et väga mõnus oli konditsioneeritud Starbucksis keset päeva segamatult mitu tundi raamatut lugeda.

Uurisin ka, et mis on kõige hullem asi mis võib juhtuda. Erinevate allikate põhjal selgus, et on kaks põhilist stsenaariumi. Selliste tormi-iilidega võivad kaasneda tornaadod mis tekivad väga kiiresti, kuid isegi väiksemat sorti tornaadod lõhuvad oma jõuga väga palju. Ka sel korral olid väiksemad tornaadod tekkinud, aga need läksid lõpuks saarest mööda. Teine on seesama äike. Kui see sisse lööb, siis on ikka väga paha lugu. Ja siin ei ole ühtegi kinnist ruumi, mis kogu rahva ära mahutaks. Tempel on kõige tugevama konstruktsiooniga ja katusega, kuid seinad on ühest küljest täiesti lahti ja teisest küljest õlgade kõrguseni. Kohalikega tormi teemadel rääkides jäid nad pigem napisõnaliseks.

Kõige kummalisem kogu selle asja juures on, et need, kes on siin saarel elanud üle 12 aasta (või käinud siin maikuus suvitamas) ei ole midagi sarnast varem maikuus näinud. Ametlik orkaanihooaeg algab juunis ja siis on küll evakueerumist ette tulnud, aga torm kogub ennast aeglasemalt, mis anna aega rahulikult pakkida, evakueeruda ja siis päeva või paari pärast tagasi tulla. Sel korral toimusid muutused paarikümne minuti jooksul ja sama kiirelt oli kõik jälle tavaline.

Pagulased Atlantises, koos Nirmala ja Georgia'ga

Täna linnas mitu tundi meie kohaliku autojuhi Nally'ga ringi sõites katsusin tormi ja orkaani teemas rohkem selgust saada. Nally rääkis, et kuni 2010 aastani ei olnud Bahamal ühtegi orkaani. Need läksid alati ühelt või teiselt poolt saarestikku mööda. Seetõttu keegi midagi ei kartnud ja riiklikul tasandil  mingeid ettevaatusabinõusid ei rakendatud.

2010 aastal oli orkaan Miami kandis, mis tekitas tornaadosid ka Bahama kanti. Miami meteoroloogia keskus informeeris Bahama meteoroloogia keskust olukorrast, aga kuna *bahamal ju tornaadosid ei ole*, siis see info kuhugi edasi ei liikunud. Orkaan koos tornaadodega jõudis Freeporti'i (Grand Bahama saarel), kus sadamas 4 kraanajuhti laevadelt kaupa maha laadisid. Tornaado paiskas kõik 4 kraanat koos lastiga ümber. Neljast kraanajuhist 3 said surma, ilmajaama ametnik lasti töölt lahti ja pärast seda suhtutakse tormihoiatustesse väga tõsiselt. Kõigile on selge, et alates 2010 aastast võivad tornaadod ka Bahamat tabada.