Eile hommikupoolikul tähistasime kursuse ametlikku lõppu, mille puhul meie armsad õpetajad olid tõsiseid ettevalmistusi teinud. Siinset õhkkonda on raske kirjeldada, sest absoluutselt kõik teevad siin oma tööd suurima võimaliku pühendumisega. Samas ei lähe keegi pingutamisega hulluks ja tihti on just väiksed ja lihtsad asjad need, mis suurt mõju avaldavad.
Näiteks kirjutavad nad järgmise päeva plaani igal õhtul värviliste kriitidega söögitoa seinal olevale tahvlile ja joonistavad midagi lõbusat juurde. Nunnu! Belki võib kasvuhoones toimetades täiest kõrist *My heart will go on* laulda või jutu jätkuks mõned kohalikud tantsusammud näidata ning samas kirglikult selgitada kuidas kasutamisvalmis kompost peab täpselt välja nägema ja lõhnama. Lalita kirjeldamiseks pole eesti keeles õigeid sõnu veel loodud. Ta on kõige hoolitsevam ema, kannatlikum lasteaiakasvataja ja lõbusaim õpetaja kokku. Kursuse lõputseremoonial laulis ta meile väikse laulu. Lisaks sai igaüks endale lõpetamise puhul kingiks idutamise jaoks mõeldud koti, mille ta kõigile hoolikalt pähe sättis. Kui ta poleks nii armas, siis võiks kogu selline triangel tunduda lihtsalt tobe. Aga nähes teda siiralt, suure pühendumusega ja väikse huumoriga oma asja ajamas sulatab iga südame.
Täna ja homme naudin siin programmivaba elu ja mereranda. Esmaspäeva hommikul asun San Juani pole teele kus lõpuks oma armsaid lapsukesi näha saan.
 |
| Lalita Salas, erakordne ja ebamaine, lihtsalt vapustav naine! |
 |
| Carolina Marine, isegi Eestist tasub tema juurde teraapiasse tulla, reis on seda väärt |
 |
| Rosanna meile kokakunsti õpetamas |
 |
| Belki, kirglik rohenäpp |
No comments:
Post a Comment