Jaanipäeva olin täiesti unustanud ja kui see mulle nädal tagasi meenus, hakkasin kiirelt teist Eestlast otsima, kellega basseini äärde grill püsti panna ja üle lõkke hüpata. Ei tea, kas ma olin otsimises mitte väga osav või ongi siin Eestlastega kitsas aga ühtegi kaasmaalast mul tabada ei õnnestunud. Lätlasi ega Soomlasi ka mitte.
Aga joogas käib üks Roosti tüdruk, Helena. Ta on hästi tore ja lõbus, töötab siin juba 4 aastat, tal on kaks armsat adopteeritud koera ja elab minu juurest vaid 10 minuti rattasõidu kaugusel. Temal oli kah jaanipäeva meelest läinud, aga oli tähistamisplaaniga väga nõus. Oleksime muidu minu basseini ääres olnud, aga üks ta koertest käis just oma jalga opereerimas ja teda üksi koju valutama jätta ei onud hea mõte. Nii me siis laupäeva õhtul tema majas kohtusime.
Nii kodune tunne oli skandinaavialikus kodus olla, ise valmistatud sööki süüa ja mitteameeriklastega ameerikas elamisest ja muidu elust rääkida.
Allpool on mõned pildid meie õhtust, peamiselt söögist (sest see on ju kõige olulisem:))). Loodan, et näen varsti kas Facebookis või e-mailis teie Eesti jaanipäeva pilte ka.

|
No comments:
Post a Comment